Värvihaldus

Kasutame ainult RGB faile

Kuigi fotoprinterid ise kasutavad CMYK värve (koos lisavärvidega, aga põhimõtteliselt CMYK süsteemi värve), siis sisendfail antakse printerile RGB värvides. Sobivad nii sRGB, kui ka Adobe RGB. Fotokast tulevad faili nagunii alati RGB värviruumis, nii et siin midagi muuta vaja ei ole. Trükikojad, kes küsivad CMYK formaadis faile, ei kasuta fotoprintereid vaid reklaamprintereid.

Põhiline vahe CMYKi ja RGB vahel on, et RGB võimaldab edastada väga erksaid toone ja fotoprinter suudab need ka paberile ja lõuendile kanda. Seepärast tasubki eelistada foto printimisel trükikoda, mis suudab trükkida RGB värviruumis faili.

 

 

Värvikorrektsioonist

Esiteks, automaatset värvikorrektsiooni Minu Print ei kasuta. Värvikorrektsiooni teeb alati inimene. Enamasti tuleb pisut sättida ainult heledust/kontrasti. Loomulikult ei üritata öö pilti valgeks keerata vms. koomilisi asju, mida väikeste piltidega fotolaborites teinekord tehakse. Iga pilti vaadatakse individuaalselt. Silmnähtavalt profesionaalse pildi puhul omaalgatuslikku pilti “tuunimist” loomulikult tegema ei hakka, kui tundub, et võiks midagi muuta, siis küsime üle. Samas kodus tehtud perepildi puhul väiksema koorektsiooni puhul ei hakka üle küsima, kui pilt näiteks valest valge-balansist tulenevalt on liiga kollane, liiga pime vms – siis teeme pildi ise ilusaks. Rõhutan veelkord, et seda teeb inimene ja igat pilti individuaalselt hinnates. Alati võib tellimusele juurde kirjutada, kas pildil võib värve sättida või mitte.

Monitor vs. print – värvid

Et monitoril nähtav ja trükist saadud pilt näeksid sarnased välja, on vaja monitor kalibreerida. Kui oma kalibraatorit ei ole, küsi sõbralt. Kui sõbral ka ei ole, siis ostke kahepeale – see on seda väärt, kui oled suurem fotosõber.

Internetis võib leida “kalibreermisprogramme”, mis õpetavad, kuidas ise oma monitori värvid paika kruttida. Soovitan soojalt sellistest programmidest eemale hoida. Suure tõenäosusega krutid sellega värvid rohkem paigast ära, kui need kuvaril algselt olid. Sama lugu on osade kuvaritega kaasas olevate testkaartidega, mille järgi peaks saama kuvari värvid paika sättida. Kalibraatoriga kalibreerimist see kindlasti ei asenda.

Kalibreerimine ei ole tegelikult imerelv – odavamad nn. kontorimonitorid ei lähe ka kalibreerides täiesti täpseks, aga siiski oluliselt paremaks. Sama lugu sülearvutitega.

Monitor vs. print – heledus/tumedus

Üldiselt jätab trükitud pilt veidi tumedama mulje, kui arvutis vaadatuna. Ühest küljest tuleneb see sellest, et arvutis on pilt tagant valgustatud ehk tegemist on kiirgava valgusega. Paberil näeme ainult pildilt meile silma peegeldavat valgust. Sinna ei ole suurt midagi teha.

Mida me saame teha, on sättida oma monitori heledus normaalseks. Tehaseseades on on monitorid enamasti suuremal või vähemal määral liiga heledad. Ilma kalibraatorita on seda täpselt raske teha muidugi, aga kui oled korduvalt märganud, et saad oma piltidest tumedamad trükid, kui ekraanil paistab, siis keera monitoril veidi heledust maha.

Kui tunned huvi erinevatel värvihalduse teemadel, soovid mõnest teemast siia lisainfot siis kirjuta julgelt paremal asuvasse vormi.